Jaanipäeva hommikul ärgates leidsin telefonist Liina Meta sõnumi, kas ma oleksin huvitatud ja saaksin tulla homme Liivile leedotulele ning nõus pilte tegema. Lugesin kuulutuselt:
Maarahva leedotuli, pärnakuu 24. päeval
Kullamaa kihelkonnas, Liivi külas, koolimaja kiigeplatsil
Olin hetkeks segaduses – kas leedotuli on sama nagu jaanituli??? Kas pärnakuu on ikka juunikuu???
Kas sina oled kuulnud leedotulest, leedopäevast? Miks öelda harjumuspärase jaanipäeva asemel leedopäev? Jaan on rahvalik mugandus juudi Johannesest, leedopärimus on maausuline ja seda püha võiksime maakeeles nimetada leedoks, päevakäänakuks või suurteks päevadeks.
Leedo on elurõõmu ja jõukogumise aeg, leedotuled on rõõmutuled.
LiinaMetaKuuskman, aitäh 😊 See oli imeline õhtu – ehe ja maalähedane, maitsvad traditsioonilised leedotoidud ja joogid, palju rõõmsaid inimesi, elav rahvamuusika laulu ja tantsuga ning toredad mängud.
Suur tuli süüdatakse siis, kui rahvas on juba koos. Leedotulele antakse kahjaks ehk anniks esimene osa kaasa võetud söögist ja joogist.
Leedoõhtune söömaaeg peetakse tule ääres.
Tulele peavad tulema kõik, kellel jalg vähegi kannab.
…ja kaasa olid tulnud ka mõned neljajalgsed sõbrad.
Leedoöö on vaid üürike imeline hetk. Kuulake, mis on öelda teie lähedastel ja kaaslastel ning tundke üksteise seltskonnast rõõmu.
Ka kiikumine on kuulunud leedotule juurde ammustest aegadest…
Räägitakse, et leedotulel on suur võim ning sellelt võetakse tunglaidki koju kaasa.
Meeleolukat rahvamuusikat pakkusid AM duo poisid Andi ja Morten.
Kail Visla juhendamisel mängiti ringmänge ja tantsiti, see tava on ammustest aegadest leedoõhtule omane.
Toredatest mängudest said osa nii suuremad kui väiksemad…
Leedotulel said ka nooremad meistrid külarahva rõõmuks pilli mängida…
…ja laulda.
Leedotuli on maagiline, tal on tervendav ja õnnistav mõju.
Leedoöö on aasta imelisem aeg, mil põleb püha tuli ühendades meid paljude eelnenud ning loodetavasti ka tulevaste põlvedega.
